Rühmitus Noolegrupp kunsti maailma päästjana ei näe
Toomas Tilk, foto Janno Bergmann
Toomas Tilk vestles kunstirühmitusse Noolegrupp
kuuluva Triinu Jürvesega sellest, kuidas nad sattusid Vaskjala
loomeresidentuuri ja kas kunst päästab maailma.
Noolegrupp on (ingl k --> Arrowgroup) on aastast 2004 tegutsev kunstirühmitus, kuhu kuuluvad Triinu Jürves (s 1974) ja Villem Jahu (s 1985).
Noolegrupi teosed on enamasti installatiivsed või performatiivsed keskkonnad ja objektid, mille abil visualiseeritakse kujundlikult ning nihestuste kaudu käsitletav teema või probleem. Tihti kasutatakse video ja helikunsti vahendeid, enamasti on rühmituse tööd interaktiivsed, kohaspetsiifilised ja avaliku ruumiga suhestuvad. Rühmitusele ei ole võõrad huumor ja iroonia ning palju kasutatakse viiteid ning visuaalseid tsitaate. Rühmituse põhimõte on, et igaks näituseks ja esinemiseks luuakse uus originaalne teos või terviklahendus.
Olete oma suvise teose sünnikohaks valinud Vaskjala Loomeresidentuuri, milliseid teid pidi siia sattusite?
Oleme residentuuri loomisest peale Vaskjalas toimuvale kaasa elanud. Sel talvel oli meil Haapsalu Linnagaleriis näitus ja otsisime varianti seal väljas olnud mastaapsele objektile veel üks võimalus anda. Me ei näita kunagi ühte teost samal kujul mitu korda, aga temast uues kohas ja maastikus uue sisuga töö loomine mahtus meie kriteeriumide sisse.
Nagu tellitult oli Vaskjala selle suve open call maakunsti fookusega, nii et kandideerisime. Siin on juba teisigi huvitavaid objekte, ruumi suure asja jaoks ja pidevalt liigub publikut – väga hea koht. Boonusena lisandus veel näitusepind Rae koolimajas ja võimalus rahulikult olla, tegutseda ja nuputada.
Siia kohale jõudes oli paari päevaga selge, et kohalik kontekst ja looduslikud tingimused andsid meie mõtetele täiesti uue suuna. Nii et nüüd esitlemegi residentuuri tulemusena sündinud --> Noolegrupi uut projekti "Läbipääs", mis on põhimõtteliselt kahe otsaga tunnel läbi aegruumi ehk ussiauk.
Kuidas jõuate teemadeni, mille põhjal tekib teie kunst? On see protsess pikem seedimine-mediteerimine või pigem plahvatus?
Mediteerimise jätaks meie puhul küll välja. Protsess võib olla nii või naa. Peaaegu alati on esimene impulss ruum või koht ise, kus midagi tegema hakkame. Aga võib olla ka mõni tekkinud seos, ebakõla või elamus. Sealt hakkame siis edasi küpsetama, visuaalset vormi ja kuju otsima sellele mõttele.
Kaalume, mida ja kuidas seekord teha annaks. Üldiselt me tahame ise oma tööd valmis teha, mitte teenustööna tellida. Iga objekt või installatsioon teostamise käigus ju areneb ja teiseneb, alles võtab õige kuju. Me neid õrnu hetki kellegi teise kätte ei taha usaldada, aga vajaduse korral abi muidugi kasutame.
Keda või mida Noolegrupi nooled sihivad? Elame ju põneval ajastul – sotsialistid versus uusrahvuslus näiteks. Kas kunst päästab maailma?
Kas uusrahvuslus öeldakse nüüd uuemal ajal neonatside kohta? Noolegrupi nool tähistab suunda "siit edasi", liikumist, kaugemale minekut, mitte seisma jäämist. Eks me ürita ikka märki tabada, sihime siis mida me parajasti sihime.
Kunst maailma nüüd küll ei päästa, mis sest kunstist, kui tuleb meteoriit, tuumaplahvatus või ökokatastroof. Aga elamisega selles maailmas seni kuidagi hakkama saada aitab küll, kas sa siis teed kunsti või vaatad või mõlemat.
Mis on teie suuremad plaanid lähitulevikus?
Eks suur plaan on oma elu edasi elada. Konkreetsemalt suvel osalemine installatsiooniga kunstifestivalil New World Spectacle Tamperes ja sügisel näitus Working Man Gallerys Salfordis.
Kas Eesti installatsiooni- ja performance-kunst võiks olla Eesti Nokia?
Kas selline asi nagu eesti installatsiooni- ja performance-kunst on üldse olemas Nojah, Nokia nuputelefon on küll väga hea ja vastupidav riist, ei lähe katki, helistada saab. Eks neid kunstnikke leidub, sealhulgas installatsiooni- ja performance-kunstnikke, kes samamoodi hästi vastu peavad ja oma kunsti teevad.
Äitäh ja inspireerivat suve!
